Saagu ka siin blogis mainitud, et 2016 sügisest kuni 2017 kevadeni pidasin hoopis teist virtuaalset avalikku päevikut, mis oli selline ühe hooaja projekt. Viimane sissekanne jättis küll lootust veel üheks postituseks, mida kunagi ei tulnud ega tule ka. Seepärast saab tänane postitus olema eelmise blogi otsi kokku tõmbav kokkuvõte.
Metsatulekahju
Eile jõudsin tagasi Fort McMurraysse pärast lühikest Eesti külastust. Meie Kanada kodulinna, millest täpselt samal päeval, 2 aastat tagasi, koos ülejäänud 88 000 linnaelanikuga metsapõlengu eest evakueerusime. Täna jutustan kogu loo põhjalikumalt lahti. Tegelikult teeb seda Aivar, kes kirjutas Õhtulehe ajakirjaniku palvel artikli, millele lisan omaltpoolt vaid sissejuhatuse. Loe edasi “Metsatulekahju”
Matkabuss
Juba siis kui Aivariga USA-s automatkal käisime, vaatasime igatseva pilguga mööduvaid matkabusse. Selle 2 kuud kestnud seikluse pidas meiega, peaaegu lõpuni, vastu Ford Taurus aastast 1999, millelt tagumise istme välja võtsime, et vajadusel oleks ruumi autos magada. Oma matkabussi ideele andis palju hoogu juurde ka metsapõlengu eest evakueerumine, mis suunas meid Air B&B kaudu leitud haagissuvilasse. Elasime seal vist pisut kauem kui üks kuu pererahva tagahoovis ja meile hakkas selline elu täitsa meeldima. Niisiis, tänane postitus saab olema ühe kaua praetud plaani teostamisest ehk minu ja Aivari ratastel kodust – matkabussist. Loe edasi “Matkabuss”
DM Spirit
Depeche Mode astus üle oma suure edu lävepaku samal aastal kui mina sündisin, 1984. DM oli ka esimeste seas, kes ei raisanud aega pärast raudse eesriide langemist, et Ida-Euroopas südameid võita. Seega võin oletada, et umbes samal ajal hakkasid nad ka minu kõrvu kostuma. Teadlikumalt registreerisin nende olemasolu kunagi vara-teismelisena, siis kui inglise keelest veel suurt midagi ei taibanud aga nende omapära oli silmatorkav. Seda just muusika keeles mis ei vaja tõlkimist vaid tunnetamist. See “vibe” mis mõjub nagu loits ja oledki nõiutud.
Postkaardid
Nagu varasemalt lubatud, saavad blogi esimesed postitused olema põgusalt tagasivaatavad ja selle pärast on tänaseks teemaks postkaardid. Kanada on Eestist ideaalses kaardi saatmise kauguses ja suuresti Aivari entusiastlikul eeskujul olen neid vahel saatnud ka. Piisavalt palju, et mõned on isegi teelt eksinud ja jäänud tänaseni kuhugi tuule keerutada. Näiteks 2016 võtsin Jõulutervituste läkitamise eriti põhjalikult ette. Ausalt ülestunnistades, oli mul lihtsalt väga palju aega neid meisterdada. Veetsime ju Aivariga tolle talve British Columbias, kahekesi vanas mägimajas, millest lähim külapood asus 30min. ja linn 1h autosõidu kaugusel. Silmapiiril vaid lumehanged ja kõrged kuused. Loe edasi “Postkaardid”
Mari blogi ♥ Sissejuhatus
Olen juba kaua teadnud, et on vaid aja küsimus millal sellise virtuaalse oma ruumi tekitan. Olles enamuse ajast viimase 6 aasta jooksul Kanadas, pole ma hinges siiski veel siin pool planeeti endale juuri alla kasvatanud. Elustiil, mis on võimaldanud olla üle keskmise mobiilne on ühtaegu ahvatlev ja mitmekesine, kuid teistpidi tajun inimlikult loomulikku igatsust sügava kodutunde järgi. Sellise oma koha järgi, millesse saaks kiinduda ja ainuke, minu kõrgetele nõudmistele vastav koht selleks on praegu siin, see blogi. Selline virtuaalne oma stuudiotuba, sobitub hästi uskumusega, et ainuke “asi” mis kunagi ei muutu on see, et kõik muutub. Mina võin elada kus iganes aga siia ruumi sisenedes tunnen end alati kodus. Peamiselt seetõttu, et siia ulatuvad kaugetest vahemaadest hoolimata kõik mulle olulised tegelased, neile sobival ajal külla tulema ja ühtlasi on uks avatud ka uutele külaliste ja mõttekaaslastele, kes siin end hästi tunnevad.
