Kuuldavasti oli isa väga poega soovinud aga teda õnnistati hoopis nelja tütrega. Mina olen järjekorras kolmas ja järgnev saab olema lugu sellest, mis tunne on olla Jüri tütar Mari.
Ülal oleval pildil on see tunne turvaline ja rahulik aga praegu neid ridu kirjutades hoopis valus, tühi ja hirmus. Just nende tunnetega toimetulemiseks proovingi, et kas ehk isast kirjutamine ja tema meenutamine võiks veidigi lohutavalt mõjuda. Loe edasi “Jüri tütar Mari”
13.osa (1954km)
Vancouver, BC – Fort McMurray, AB
Festivali järgsel hommikul, enne taas teele asumist jagasime Aivariga kohustused pooleks. Tema läks uue rendiauto järgi ja mina jäin koju kraami kokku pakkima veendumaks, et AirB&B tuba jääb meist maha puhta ja ilusana. Loe edasi “Automatk 13/13 Vancouver, BC – Fort McMurray, AB”
12. osa (1868km)
Wilbur, WA – Vancouver, BC
Kogu reisi üks mõrudaim hetk oli leppida paratamatusega, et Wilburist edasi tuleb minna ilma Fordita. Plokikaanetihend oli juba pikemat aega nõrkemise märke saatnud ja nüüd siis lõplikult õli ja vee omavahel segi paisanud. Egas muud kui tuleb vapper olla, Aivaril kõvasti käest kinni võtta ja uskuda, et kõik on ikka veel täpselt nii nagu olema peab.
11. osa (1602km)
Black Forest Hills, SD – Wilbur, WA
Tagasi tsivilisatsioonis pärast nädalast lillelaste laagrit! Arvake ära mis me esimese asjana tegime kui lähimasse linna jõudsime? Õige vastus – internetti läksime. Muidu oleks esimese asjana pessu läinud aga kuna hotelli fuajees ei olnud ühtegi hingelist meid vastu võtmas, saime vähemalt seina pealt wifi parooli ja tundsime endid päris koduselt ka maja esisel terrassil istudes.
Loe edasi “Automatk 11/13 Black Forest Hills,SD – Wilbur, WA”
Rainbow kokkutulek 2. osa
1.-6. Juuli 2015
Kui eelmisest postitusest loetu hakkas ehk kokkutuleku vastu huvi tekitama, siis loodetavasti ei muuda seda ka tänased avameelitsemised.
Rainbow Kokkutulek 1. osa
1.- 6. Juuli 2015
Kui arvate, et minus polnud kübetki kõhklusi enne hipide maailma sisenemist, siis eksite. Kuigi mu enda olemuses on sisemine looduslaps väga tähtsal kohal, polnud ma päris kindel mida sellest arvata, et oleme minemas 7-ks päevaks (hiljem selgus, et 6-ks) levist välja, sügavale metsa, tuhandete hipide sekka, kes on arvatavasti vabameelselt metsikud nagu huntidega kasvanud Mowgli?! Aga ilmselt just see inspireeriv tunduski, elada hoopis teise võnkumise järgi ja kogeda täiesti uut reaalsust.
Rainbow kodulehel on kirjas järgnev:
“When the earth is ravaged and the animals are dying, a new tribe of people shall come unto the earth from many colors, classes, creeds, and who by their actions and deeds shall make the earth green again. They will be known as the warriors of the Rainbow” — Old Native American Prophecy
Tõlkes: “Siis kui Maa on laastatud ja loomad suremas, saabub uus hõim inimesi kes on eri rassidest, klassidest, religioonidest ning kes oma tegudega Maa uuesti roheliseks muudavad. Hõim saab tuntuks kui Vikerkaare sõdalased” —Ameerika põlisrahva ettekuulutus
Olgu öeldud, et selle prohvetluse taust on pigem muinasjutuline ja pidavat pärinema 1997 aastal Michael Niman’i poolt kirjutatud raamatust “People of the rainbow”. On sellega kuidas on, igatahes on tegu õilsa eesmärgiga mis kokkutulnuid ühele lainele häälestab.
8.osa (2120km)
Los Angeles, CA – Black Hills, SD
Meie seekordne siht on Rainbow Gathering ehk maailma suurim hipide kokkutulek. Sündmus, millest olime seni vaid kuulujutte kuulnud, et seal saab selline ebamäärane mõiste nagu “normaalsus” täiesti uue dimensiooni ja see tundus piisavalt intrigeeriv võimalus oma mugavustsooni laiendamiseks. Loe edasi “Automatk 8/13 Los Angeles,CA – Black Hills Forest,SD”
7. osa (694km)
Williams, AZ – Los Angeles, CA
Suure Kanjoni äärest LA-sse minek, tähendas meie jaoks tuldud teed tagasi sõitmist. Olles korra Mojave kõrbest juba läbi sõitnud arvasin, et ega siin midagi uut enam vaadata ole, ometi pakkus teine pilk kõrbele hoopis uutmoodi elamust. Loe edasi “Automatk 7/13 Williams, AZ – Los Angeles, CA”
6.osa (283km)
Needle, AZ – Williams, AZ – Suur Kanjon
Sõites läbi kuuma kõrbe mõtlesin siinsete kohalike peale, et kas tõesti saab ükskõik millist küla, keset lagedaid liiva-ja kivimägesid, mõnusaks elukeskkonnaks pidada? Mulle kui eestlasele, tundes end mõnusalt järvede ja metsade vahel, näis kõrb hoopis ahnelt januse olevusena. Justkui jõud mis on salamisi valvel, et sobival hetkel okkalised kaktused teele veeretada, et siis raisakotkad ränduritele järgi saata. Sellisel teel olles pidasin eriti oluliseks, et auto vastu peaks. Meie Ford oli siiani väga visa olnud aga nüüd kuulis Aivar mingit uutmoodi undamist ja tajus ebatavalist vibratsiooni roolis suurematel kiirustel. Võtsime hoogu maha ja otsustasime järgmises linnas auto remonditöökotta kontrolli viia. Loe edasi “Automatk 6/13 Needles, AZ – Suur Kanjon”
5. osa (946 km)
Sausalito, CA – Needles, AZ
Sellest, et Sausalitosse jõudes olin linnakesest hetkega vaimustuses, võis aimu saada juba eelmise postituse lõpus. Väike sadamalinn, suure San Francisco vahetus läheduses, tühistas tol korral sisuliselt kogu huvi suurlinna vastu. Rohelusest lopsakad mäenõlvad värviliste majadega, sadamas loksuvad paat-majad, kunsti- ja moeküllased vaateaknad romantilistel tänavatel, tekitasid tuntavat igatsust peenete kingade ja õhuliste kleitide järele. Et katuseboksi ei olnud kontsakingi kaasa pakitud, leppisin siiski olemasolevate tennistega. Loe edasi “Automatk 5/13 Sausalito,CA – San Francisco,CA – Needles,AZ”
Aitäh toetajatele!
Vegan. Õigluse nimel
Mari Frühling 