♫/ Veganlus – vägivallatuma ühiskonna vundament

Ei tea kas sellist errorit tuleb ka teistel veganitel ette, et jagades sotsiaalmeedias mõnd veganluse tagamaid selgitavat pilti või videoklippi (kusjuures väga jõhkraid klippe ei jaga ma enam ammu), tabab sind ikkagi veidi aja möödudes paanika, et äkki minu lisatud kommentaar mõjub kellelegi agressiivse rünnakuna. Tahtmata veganite üldist mainet ja suuremat eesmärki kahjustada, kustutadki postituse ära lootes, et ehk keegi ei pannud tähele? Päris absurdne ma tean. Point ei ole ju näidata kui rebel vastuvoolu ujuja ma olen vaid soov suunata inimeste tähelepanu nende igapäevaste valikute all kannatavate ohvriteni. Loe edasi “♫/ Veganlus – vägivallatuma ühiskonna vundament”

Armastus päästab maailma!

…ehk mõtisklus sellest kuidas veganina lihasööjate keskel eksisteerida, seejuures iseendaks jäädes. Teema millest olen juba ammu kirjutada plaaninud aga, et see on nii mitmetahuline on ülesanne, kõik mõtted ladusaks jutuks lahti kirjutada, osutunud aeganõudvaks väljakutseks. Impulsi tänaseks kirjutamissööstuks sain kui sattusin lugema veganite (ja veganlusest huvitatute) arvamusi teemal – “Kas oleksite nõus astuma lähisuhtesse mitte veganiga?”

Loe edasi “Armastus päästab maailma!”

♫/ Lugu munast, mis vajab uuesti jutustamist.

Eelmise postituse teema jätkuks ja kevadpüha puhul, kirjutan seekord lindude ja linnumunade teemal. Ennekõike kanadest aga teema puudutab tugevalt ka parte, hanesid ja vutte.  Miks on osade lindude mune normaalne süüa ja teiste lindude puhul välistame selle kategooriliselt? Tõsiasi, et linnud ei mune selleks, et inimest toita ei tule kellelegi jahmatava üllatusena, ometi ei räägita (kana)munadest sellena mis nad tegelikult on vaid liigitatakse toiduainete lahtrisse. Kui liha ja piima tarbimise ebaeetilisus on võrdlemisi kergesti nähtav, siis munade puhul on tegelikkus veelgi osavamalt varjatud.

Loe edasi “♫/ Lugu munast, mis vajab uuesti jutustamist.”

♫/ Veganlus – Radikaalne või ratsionaalne?

Aga miks ma seni veel veganlusest kirjutanud pole? Aus vastus on, et pole julgenud. Enne veel kui keegi teine saab võimaluse kriitikat või tagasisidet anda, tuleb mul mööda hiilida enda sisemisest kriitikust kes tüütab pidurdavate küsimustega. Kas ma ikka olen sõnavõtuks piisavalt pädev või kas ma oskan keerulist teemat käsitleda mõõdukalt peenetundeliselt, et säiliks dialoog lugejaga? Õnneks on viimaks ometi vastutustunne nõrgemate ees, kõiki kõhklusi üle kirjutamas ja vajalik seisund loominguliseks eneseväljenduseks saavutatud. Loomadel ei ole aega oodata kuni mina siin sõnu valin, et kõigile meeldida. Eluülikool pakub iga päev uusi õppetunde ja kiiremini õpivad need kes õpitut ka rakendavad, mitte ei jää vaid pealtvaatajaks. Nii siis, tunnetades endas praegu seda liikumapanevat jõudu kirjutada, kasutan võimalust, et olla veelgi ausamalt ise muutus, mida soovin maailmas näha. Kogu kirjutise suurem eesmärk on soov luua rohkem mõistmist, mitte hukkamõistmist!

Loe edasi “♫/ Veganlus – Radikaalne või ratsionaalne?”