Pulmajutud 2/5 • Tüdrukuteõhtu

27. juuli hommikul ärkasin meie matkamajas, kindla teadmisega, et täna saan õdede ja emaga maal kokku. Ärgata tuli äratuskellaga, sest käimas oli Viljandi Folkmuusika Festival ja matkamaja parkis Olevi hoovis, nii läkski eelmine õhtu pidulikult pikale, suisa hommikuni välja. Aivar hiilis magama umbes kell 3, jättes mind Olevi ja Tairiga kiireloomilselt arutamist vajavaid teemasid lahkama. Kosutavalt kainestava ööune asemel, sain ehk põgusad 4 tundi tukkuda aga õnneks ootas ees laisklev päev murul pikutades, õdede ja emaga lobisedes ja mustsõstraid nosides – või ei oodanud? Õige vastus on nii ja naa.

Pidin juba kiirustama, sest Heli oli mulle järgi tulemas aga mina, arusaadavatel põhjustel, sel hommikul keskmisest aeglasem. Süüa ma ka loomulikult ei jõudnud, a kes siis ikka enne ema juurde minemist kõhu täis sööb?

Ja seal nad olidki, ühe õe asemel kõik 3 mulle järgi tulnud. Imelik, tavaliselt sõidavad kõik eraldi autodega aga nüüd oli logistika eeskujulikult hästi planeeritud. Et Aivar otsustas jääda linna folkima, sõidutasime ta festivalile veidi lähemale ja …. ja siis läks asi kahtlaseks. Järgmisel hetkel parkis Heli auto Anett’i maja ette ning kui nägin seal Evat ja maja perenaist meid tervitamas, hakkas mu unine pea viimaks ometi taipama mis teoksil. No see saladus üllatuspeost ei lekkinud küll mitte kuskilt, või olid mu meeled pulma korraldusega liiga hõivatud, et märgata?

Jõudsin vaevalt autost väljuda, kui mu silmad kinni seoti ja hoovi juhatati. Salapärast sahinat ja elevust oli õhus tunda aga täpselt veel ei teadnud, kes mind ümbritsevad. Selgusele jõudmiseks tuli kompamise teel mõistatada kes on kes. No oleks ma ometi kohe selle peale tulnud, et kallistama hakata, õiged vastused tulnuks palju kergemini. Mitmel korral vastasin valesti ilmselt seetõttu, et minu peas oli teadmine, et ema ju ootab maal meid külla ja kuigi olin üpris kindel, et ta on teemasse kaasatud, tahtsin selle kohta ruttu kinnitust saada. Nii ma siis ajasin pimesi sõbrannasid patsutades neid emaga segamini.

Kui mu silmad lahti seoti avanes eriti vinge vaatepilt. Hoov oli nii armsasti kaunistatud ja kohal viibis suur hulk mulle eriti kallitest naistest. Kõik mu õed, ema, sõbrannad Viljandist ja suure üllatusena isegi Tartust, Tallinnast ja Peedult!

Samal ajal kui veel ahhetades ümbritsevat uurisin, ulatas Laura mulle naksikalt napi kleidikese, korraldusega see kohe selga panna. Peagi ilmus aeda suur kärutäis põllulilli ja puuoksi, ühesõnaga lillepärgade materjal. Kõik asusid endile usinalt uhkeid pärgasid punuma. Ei saa öelda, et ma selles ülearu osav või kiire oleksin olnud. Hoolega pusides läks aeg ruttu aga õnneks teiste abiga sai pärg ikka õigeks ajaks valmis.

 

Jõudsin isegi lonksu kohvi rüübata ja mõelda, et huvitav kuidas mu peigmehel seal folgil üksi trallides läheb, kui juba läks uuesti salapäraseks saginaks ning sedapuhku sõiduks Loodi mõisa ürgorgu, tol hetkel sihtkohta ja sõidu põhjust minu eest veel saladuses hoides. Kõik see lillepärgades naistevägi kogunes peagi Loodi Põrguorgu viival sillal, kus tervitas meid Melinda Maarjalill, ehtne Viljandi metsade hea nõid. Melindal oli palutud korraldada meile sügavalt tähenduslik rännak orus olevate pühapaikade juurde, palumaks õnnistust kõigile kohal olnud naistele kui ka minu ja Aivari peatsele abielule. Kõik mis edasi juhtuma hakkas on mulle äärmiselt armas ja isiklik kogemus.

Kogu retk oli hästi läbi mõeldud tervik, alates soovide ja taotluste formuleerimisega sillal, vaikselt ja ainult enda jaoks. Hoidsime neid mõtteid aktiivsena kogu teekonna jooksul, mis viis läbi metsa, esialgu võimsalt suure tammeni, hiljem karastava allikani. Soovid, mis teekonnal sümboolselt lõngapaelaks punusime, said pikaks nööriks kokku sõlmitud ja tammele üle antud. Melindal oli kaasas kuivatatud ravimtaimi mida pühapaikadele anniks jätta. Väga armsad hetked olid ühised väelaulude laulmised. Allikal sai pruut nõia poolt privaatselt ja pühalikult õnnistatud ning hiljem lisasid teised omalt poolt soove, mis minu ja Aivari abielu saatma jäävad. Suur Aitäh metsanõid Melindale tähendusliku retke läbiviimise eest. Kindlasti avaldab see kõigile osalenutele palju suuremat positiivset mõju kui tol hetkel ehk hoomata suutsimegi.

Mul pole aimugi kui kaua metsas olime aga selleks ajaks kui retk läbi, andis tühi kõht selgelt märku, et ilmselt ikka väga kaua. Õnneks oli Eva seda ette näinud ja päevakavasse söögipausi planeerinud. Aitäh Annele maitsvat rooga valmistamast!

Ja loomulikult ei olnud programm sellega lõppenud. Peagi ilmus Anett ilusalt kaunistatud kaasavaralaekaga mille naised pruudile uude eluetappi kaasa pakkinud olid. Karp sisaldas põnevaid, vajalikke ja tähenduslikke aardeid. Muuhulgas leidus seal vanaemade kootud kindaid, sokke, tarku raamatuid, ehteid, tubliks perenaiseks olemise tarvikuid, minu õdede käsitööd ja meisterdusi, mälestusi lapsepõlvest ja veel palju muudki südant soojendavat.

 

Pärast veidikest lebotamist, hakkas tasapisi uuesti saginaks minema, et tiheda päevakavaga sammu pidada. Laura otsis välja rikkaliku kosmeetikakoti, lisas pruudile veidi jumet palgele ja olimegi jälle mineku valmis. Sedpuhku folgile, või nii ma vähemalt ise arvasin.

Ühtäkki teatasid tüdrukud, et mul tuleb folgimelust leida nägus mees, kes oleks lahkelt nõus meile modellina poseerima, et võiksime teda joonistada. Esimene katse modelli leida nurjati tüdrukute endi poolt, sest seal kuhu suundusin potensiaalse modelliga läbirääkimistele, avasatsin lähiümbruses ka oma kalli peigmehe! No mu meelest oli nõuetele vastav modell olemas aga see mõte ei sobinud tüdrukutele mitte. Edasised otsingud siiski kaua ei kestnud, sest pargipingil poosetasid kaks lõbusat selli juba eneselegi aimamatult nagu modellid. Neil ei tundunud kuhugi kiire olevat ja nii saigi poisid kiirest nõusse räägitud, et nad pargipingi asemel puu najale nõjatuksid, särgid seljast viskaksid ning et kompositsioon saaks pidulikum, lillepärjad pähe paneksid. Voilaa, joonistamine võis alata. Meie muhedaid modelle ja ka mõningaid valminud teoseid võib näha all lisatud galeriis.

Pärast meeleolukat kunstisessiooni, suundusime trepimäele kus esitati pruudile uus ülesanne. Pidin kasutama esimest kümmet trepiastet, et alla minnes igal astmel öelda põhjus miks ma tahan Aivariga abielluda ja ülesse tulles loetleda asju, mis meie abiellu kaasa ei tule. See oli mõnus enesesse vaatamise paus, tunnetamaks kogu sündmustekeerise sügavat tuuma. Tolle hetke avalik atmosfäär, koos kõigi juhuslike möödujatega treppidel, mõjus mu eneseväljendusele mõnevõrra pärssivalt ja hinge jäi tunne, et nii palju olulist saanuks veel lisada. Kõike hõlmav lühike vastus on, et ma armastan Aivarit. Veidi pikem lühike vastus, et elu Aivariga on olnud nii mitmemõõtmeliselt avar, huvitav, mõnus, lõbus, õnnelik ja õpetlik, et see kõik lihtsalt nõuab tähistamist. Muidugi oleme teinetesele pühendunud juba ammu enne abielu aga seda enam oleme pidulikku rituaali väärt. Aivaris on see imetlusväärne loomulik sarm mis mõjub inimestele sedavõrd usaldusväärselt, et nad avavad ennast temaga suheldes palju ehedamalt. Tunnen iga päev rõõmu tema sõbralikult vaimukast huumorimeelest, mis saab vahel väikeste vimpkadega vürtsitatud. Ta on loominguline ja vaba hing, samas väga ratsionaalne, tark ja pealegi tõeline kompvek. Imetlusväärne on tõsiasi, et Aivar on üks neist kes jõudnud veganluse juurde teema üle enda keskis mõtiskledes, seal juures on tal jätkunud kannatlikkust rinda pista minu veidi aeglasema taibuga samale veendumusele jõudmisel. Hiljuti juhtusin nägema uudistevoos tabavat ütlust, mis tekitas selget äratundmisrõõmu –  “On uskumatu õnn ja rahuldus, olla tänapäeval suhtes mehega, kes ei loo juurde probleeme vaid lahendab neid”. Tõesti – olenemata olukorra keerukusest, koos olles tekib mõlema jaoks turvaline ruum milles taastuda ja edasi minemiseks jõudu koguda. Kuigi põhjuste loetelu võiksin veel pikalt jätkata, siis otsi kokku tõmmates on tähtis mitte unustada, et Aivar on olnud nõus minuga mööda Depeche Mode’i kontserte käima ja nende järgi meie puhkuseplaane seadma, seal juures salgamata, et tegu pole mitte tema lemmik muusikaga aga küllap mina siis olen tema lemmik inimene!

Trepimäe ülessannetega oli nö. kohustuslik programm tehtud ja loogiline sündmustekäik nägi ette folgialasse suundumist. Siit edasi liikusime juba väiksemas seltskonnas, nendega keda muud kohustused ei oodanud või kel oli veel jaksu edasi trallimiseks. Elamusterohke päev kulmineerus aga sootuks teistlaadi atmosfääris, nimelt Pööningul, Vennaskonna kontserdil. See ootamatuna näida võiv kannapööre polnud nii ootamatu midagi. Oli ju Vennaskond see, kelle loominguga sai Olustvere kooli ühikas oma toanaabreid kunagi pidevalt kostitatud, võib kahtlustada, et isegi ära tüütamiseni.

Pika ja piduliku päeva püändiks sai taaskohtumine kalli peigmehega Vennaskonna kontserdil ja küllap sellega sai ka tüdrukuteõhtu lõpetatuks loetud. Suur Aitäh kallid naised, minu jaoks nii palju pingutamast! Teie salasepitsetud üllatuspidu oli tõeliselt armas ja hinge puudutav päev. Mina armastan teid ka!!!

Ja teate mis, ma olen eriti tänulik, et minu armas ema sai sellest ilusast päevast osa. Vaid mõned päevad hiljem oli ta juba väga haige ja ootamatult pidime harjuma teadmisega, et ema ei saagi pulmapeole tulla. Ka praegu, neid ridu kirjutades, on ema ikka veel haiglas aga ma tean, et kohe kui ta end paremini tunneb, on ema mu blogi hoolas lugeja, seega –  Tervitused Sulle armas emakene! Tea, et me Aivariga tunneme Sinu armastust ja õnnistust meie abielule. Ärme väga kurvasta, et sa peole ei saanud, parem rõõmustame, et metsaretkel osalesid ja et sa praeguseks juba nii terve oled, et seda teksti siin lugeda võid! Kingitus, mille olid meile pikalt enne pidu ette tellinud jõusid meieni ja oleme sellest hingega tehtud kunstiteosest sügavalt liigutatud! See Leisi Lapikoja (uue nimega Leisi Loomekoda) padi on palju enamat kui lihtsalt padi! Aitäh ema!

Padi, mille ema tellis Leisi Lapikojast meile pulmakingiks rohkem kui aasta enne pidu. Ehe näide sellest, kuidas üks pilt räägib rohkem kui 1000 sõna. Minu ja Aivari suhte lugu lühidalt aga väga tabavalt! Aitäh ema ja Aitäh Maire Forsel!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.