Mari blogi ♥ “Frida” ehk et meil on nüüd kass

“Frida” on kass, kes tuli meie juurde pärast uude korterisse kolimist. Et eelmine üürikorter oli kõrgelt ülehinnatud ja tungivalt remonti vajavas seisus, ei väärinud nood seinad maalidega kaunistamist. Küll aga tekkis soov sisustada ja kaunistada meie uut pesa, mis on ühe toa võrra väiksem kui eemine aga see-eest palju hubasem ja valgusküllasem.  Mõnusast kodutundest oli puudu vaid aknalaual nurruv kass, kes oma Zen loomusega hetke nautimist meenutaks, alati kui pilk temal peatub. Selleks tuli haarata võlukepike ehk pintsel ja elutuba maalistuudioks moondada, sest ega meie moodi kahepaiksed saa ju ometi ehtsat kassi pidada ning teda pikki tunde lennukiga reisima sundida. Niisiis, järgnev on põgus ülevaade sellest kuidas sündis “Frida”

Frida köögiaknal

Kui pärast idee tekkimist saaks loetud tundide jookul pintslid värvist puhtaks pesta, sest kõik on imeväel mõeldud, tehtud, poleks mul siin midagi pikalt pajatada. On esinenud nauditavaid erandeid aga tegelikkus on tihti ikkagi hoopis erinev. Esiteks minu käe maalimismälu ei ole saanud nii palju praktikat kui võinuks, sest kunstikriitikust hääl mu peas, on suutnud suure hulga maalide alustamist või lõpetamist edukalt ära hoida. Kõigil vastupidistel juhtudel, kui olen võtnud süveneda ja pühenduda, on tulemus olnud ikkagi (eelnimetatud kunstikriitiku kiuste) arvestatava koguse rõõmu allikaks.

Frida magab praegu meie köögiaknal suuresti tänu sellele, et ma andsin talle elu enne kui ta reaalselt end ilmutas. Teadsin, et ta mängib olulist rolli selle korteri koduks muutmisel ja seepärast mõtlesin talle esmajärjekorras nime. Kui su pereliikmel on nimi, siis peab tal ka nägu olema, eksole?! Järgmine samm oligi hakata internetist modelli otsima kes võiks väsimatult poseerida. Pärast paljude kassipiltide läbi lappamist, osutus väljavalituks üks võrkkiiges pikutav hallikarvaline kassipoeg.

Minul kui õhu elemendis sündinul, ei ole kunagi liiga palju avarust, seega oli ilmselge, et väiksesse korterisse kuluks ka lisa aken marjaks ära. Kassid ja aknad on teadagi suured sõbrad ja sedasi  hakkas kombo tasapisi selgemalt välja joonistuma (esialgu kujutluses).

On oluline mainida, et kuigi ma kasutasin näidisena fotot mille järgi kassi maalida, ei ole tegu fotorealismi tehnikaga, teisisõnu ma ei kasutanud ei ruudustiku ega projektori abi kassi kujutise pliiatsiga lõuendile kandmiseks, vaid tegin omad kalkulatsioonid ja proportsioonide paika panemised parima sisetunde järgi. Fotorealismi kasutan ikkagi ainult õlivärvidega portreede maalimisel.

All olevas, Frida sündimist illustreerivas fotoalbumis võib näha ka protsessi käigus tehtud kiirustamise vigu, mis ka pärast vigadeparandust siiski aimatavaks on jäänud aga olgu nad siis pealegi. Veaks nimetan seda kohutavalt suurt ja tumedat, labaselt sirgejoonelist lillepoti esialgset versiooni, mis iga järgmise pintslitõmbega järjest suuremaks ja kohmakamaks kujunes, kuni ma viimaks taipasin pintsli käest panna ja järgmisel päeval päästsin mis päästa andis. Albumi viimane pilt on signeeritud lõpptulemus.

Tühjalt haigutavaid seinu, mis igatsevad mu maale ja joonistusi meil siin jagub, niisiis uue maali uudiseni!

Mäu 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.