Mari blogi ♥ Pulmakink #fortmcmarried

Woohooo!  Järjejutuga ühel pool ja blogi saab tulla lähemale olevikule, et värskeima loomingu teemadel jätkata. Viimase kuu jooksul on olnud palju põnevat sebimist seoses väiksemasse korterisse kolimisega ja sõbrantsi pulmaga.  Istudes oma uue kodu lillelisel rõdul, hakkan kõigest sellest kohe lähemalt kirjutama, nautides veini mille Aivar just üle ukse ulatas.

#fortmcmarried

Niisiis, minu kallis sõbranna Christina kes on kõikidest sõpradest, siin pool planeeti, aastate jooksul kõige lähedasemaks saanud abiellus 7. juulil. Christinat ja mind ühendab huvi kunsti ja loomingulise elu vastu. Tema, olles õppinud graafilist disaini ja fotograafiat, on meie linna kunsti kogukonna kordinaator. Kui kuskil toimub kunsti teemaline üritus, võib kindel olla et Christina on sellega ühel või teisel moel seotud.

Pulma korraldades oli Christina väga osav ülesannete delegeerija ja minu unikaalseimaks ülesandeks sai hirvesarvede värvimine just kui oleks need leitud võlumetsast. Värvitud sarved said olema ümarate laudade keskele asetatud kaunistused, mis kombineeriti kuivatatud viljakimpudega. Tegelikult jagas ta sarvi laiali ka teistele pulmakülalistele värvimiseks aga kuna mitte kõik ei pidanud oluliseks, et värvikihid läbi ei kumaks ja piirjooned oleksid konkreetsed, sain mina ka mõned untsu läinud sarved enda kätte, et need korda teha.

Mida lähemale pulmpäeva tähtaeg jõudis, seda aktiivsemalt võtsid ka kõik teised sõbrad pruudi abistamisest osa ja DIY õhtud, ehk ise meisterdamise õhtud tulevase noorpaari kodus, kujunesid järjest meeleolukamateks. Kes degusteeris veini, kes lõikas kangast paelakesi, kes ehitas kanuule aluse, et seda kenasti eksponeerida kui paadike saab peo ajaks jää ja õllega täidetud, nii et pakkimist, sorteerimist ja ehitamist jagus kõigile abikätele.

Suure päeva ettevalmistuste käigus selgus, et pulmatorti saab kaunistama kuldseks võõbatud hirvepaar ja sellest inspireerituna tuli mul mõte mida omaltpool kingituseks viia. Seda, et joonistan neile pildi vesivärvidega teadsin algusest peale aga alles päev enne pidu välgatas idee ja selge nägemus, et pildil saab olema uhkete sarvedega isahirv ja tema bambylik kaasa.

Esimese asjana ostsin pildiraami, sest enam polnud mingit tagavara ajavaru et peopäeva hommikul avastada, et õige mõõduga raami poes ei leidu, seega oli mõistlikum teha joonistus kohe raami järgi ja sobivas suuruses. Edasi läks natuke keerulisemaks, sest interneti avarustest oli vaja leida sobivad näidispildid mida mälu värskenduseks kasutada. Tavaliselt kulub arvestatav aeg maali valmimisest näidisfotode otsimisele, sest neid valin välja terve portsu millest sõelale jäävad vaid õiged ning mis saavad siis uude kompositsiooni paigutatuna lõuendile joonistatud. Sarnaselt olen ka mitmeid fotorealistlikuid maale teinud, mil ühe pildi maalimiseks on kasutatud mitut fotot. Antud juhul piisas vaid kahest, millest ühel sarviline sokk ja teisel kits oleksid pildistatud õige nurgapealt.

Alles hiljuti mõistsin, kui olulised töövahendid vabakäega joonistades on kustukumm ja joonlaud. Kuidagi oli minu sisse salvestunud uskumus, et ilma peaks hakkama saama aga see oli küll üks rumal mõte. Proportsioone paika pannes on need kaks asendamatud töövahendid ja lihtsalt puhas rõõm oli näha kui palju need tulemust mõjutavad aidates tervikut kompaktsemalt hoomata.

Selleks ajaks kui olin ennast unustava tööhoo saavutanud, näitas kell juba hilist õhtut. Enne kui Aivar magama läks, heitis pilgu pooleli olevale tööle ja lisas veendunud toonil: “Noh, hommikuks on valmis”. Pärast keskööd olin järjega sealmaal, et võis pliiatsi pintsli vastu vahetada ja nüüd tuli eriti ärkvel püsida. Ma ei hakka eitama, et uni kippus kallale aga motivatsioon ja tahtejõud alustatu lõpule viia oli piisavalt suur, et rahuliku une suutnuks tagada vaid teadmine, et pilt on valmis. 4 tundi hiljem, siis kui koidukuma oli juba päevavalguseks muutunud, oli Aivari ennustus täide läinud. Raamimise ja allkirjastamise jätsin hiljemaks, et pärast mõne tunnist iluund värske pilguga kõik veel üle vaadata.

Mul on hea meel, et unisest peast hoolimata taipasin templi motiivis kasutada konkreetse pulma hashtagi #fortmcmarried, mis lisab paraja portsu personaalsust lisaks juba temaatikaga põimuvale hirve motiivile ja peo värvilahenduse kasutamisele.

Erinevalt pruudist, kes magas pulmaeelse öö rahulikus õndsuses, sain mina vaid korraks sõba silmale aga põnevalt sisutatud pidu ja toredad uued tutvused kirjutasid kogu mu unevõla üle nii, et pidu võis kesta rõõmsalt varavalgeni.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.