Mari blogi ♥ Põhja-Ameerika automatk 4/13 Seattle,WA- Sausalito,CA

4.osa (1307km)

Seattle, WA – Sausalito, CA

Automatk 4/13

Tere Seattle! Kuuldavasti oli samal ajal Ameerikat avastamas ka Tobias, Aivari sakslasest sõber Austraalia päevilt, kes lõunast põhja liikutes samuti järjega Seattle’i jõudnud. Lisaks plaanile temaga kokku saada, kavatsesime ka akrojooga tunnist osa võtta. Aga kõige esimene prioriteet oli leida sobiv öömaja, milleks osutus seekord äärelinna motell.

Hommikul oli Aivaril juba enne minu ärkamist välja uuritud, milliste ühistranspordivahenditega kesklinna, Skulptuuride Pargi lähistele sõita, sest sinna pidid tulema ka Tobias koos sõbranna Imkega. Poisid olid viimati kohtunud Austraalias, “päkpäkkerite” ehk nn. seljakoti matkajate hostelis mitu aastat tagasi ja nüüd, juhuse tahtel, täna siin uuesti. Samal ajal kui Aivar ja Tobias omi tempe meenutasid jätkus mul ja Imkel juttu maast ja ilmast. Väga tore oli vahelduseks teiste rändurite lugusid kuulda ja omi elamusi jagada.

Park milles jalutasime on Olympic Sculpture Park ehk Olümpia Skulptuuride Park, mis rajati 2007 aastal linna kunstimuuseumi poolt. Tegu on kesklinna ühe suurima haljasalaga, kus eksponeeritud mitmeid suuri skulptuure. Populaarne koht jalutamiseks, kunsti vaatlemiseks, roheluse nautimiseks ja miks mitte ammuste sõpradega kohtumiseks. Pilt sellelt lingilt

Olympic Sculpture Park, Photo credit:http://www.seattleartmuseum.org/visit/olympic-sculpture-park

Järgmiseks läksime suurele linnaturule ehk Pike Place Market’ile. Oli jah suur turg, silme eest läks vist suisa kirjuks, nii et sellest käigust eriti midagi meelde ei jäänud ja kaasa ka miskit ei ostnud.

Järgmisel päeval joogastuudiosse minnes jätsime auto miskipärast arvestatava jalutuskäigu kaugusele sihtkohast. Miks ometi, praegu küll meelde ei tule, igatahes meenub kuidas ma autos joogapükse jalga sikutasin ja siis, matt kaenlas stuudio poole tõttasime.

Olime natuke juba ajahädas ja ruttasime tempokama sammuga, et siis kohale jõudes avastada, et uks on lukus. See on levinud tava, et umbes 10 min. pärast tunni väljakuulutatud algust keeratakse uks lukku, et hilinejad tundi ei segaks. Täiesti arusaadav aga antud juhul ei saanud see põhjuseks olla, sest olime napilt õigeks ajaks jõudnud. Stuudio uksel oli number, millel helistades selgus, et tundi täna ei toimugi. Jooga gäng on kogunenud hoopis Gas Works Parki ja jämmivad seal vabakava järgi, ilma treeneri juhendamiseta. Hmm, no tegelt olin ma ikka natuke kurb sellest muudatusest kuuldes aga ei tahtnud lasta tujul langeda ja minu jooga-spirit oli entusiastlikult nõus peaaegu kuhu iganes kiirustama, et saaks järgmise positiivse joogalaengu. Olime nimetatud pargist 7,5 km eemal ja tundus, et kui väga tahame, siis ehk veel jõuame enne kui kõik laiali lähevad.

Tagasi auto juurde läksime pisut teist teed ja tänu sellele kohtasime  armastatud legendi, Jimi Hendrix’it!

Jimi Hendrix

Pärast mõnigast liikluses sebimist, jõudsime Gas Works Parki, mu meelest palju ägedam park kui see mida eile külastasime. Lisaks akrojoogidele, kes kindlasti igal võimalusel pigem pargis kui stuudios jämmivad, oli siin veel igasugu põnevaid taidlejaid. Ka niisama jalutajaid ja ilusa ilma nautlejaid. Jooga seltskonnaga me siiski ei liitunud. Keksisin rõõmsalt kohale aga siis saabus kohatu tõehetk, sest tehnika lihvimisse süvenenud joogaseltskonda me sel hetkel sulanduda ei osanud. Äh, tühja kah, vähemalt park oli seda väärt, et kohale tulla. Kes soovib, võib siit lingilt kõnealuse pargi kohta rohkem lugeda ja ühtlasi sealt on pärit ka pilt pargist.

Gas Works Park. Photo credit:http://www.amusingplanet.com/2015/08/gas-works-park-in-seattle.html

Paraku jäi Seattle’is akrojooga ära aga see eest võib öelda, et endale antud lubadusest, kogu reisi vältel alustada päeva hommikuvõimlemisega, olime mõlemad kohusetruult kinni pidanud.

Kui aeg linnast edasi liikuda, sai järgmiseks sihiks San Francisco! Aivar oli juba väga huvitatud rohkem lõuna poole jõudmisest, sest kuigi ilmad olid päikselised, polnud vesi ujumiseks piisavalt soe. Esialgu jätkasime teekonda mööda maalilist 101 maanteed, mis on pigem alternatiivne romantikute valik, kuna tee lookleb mööda tuulist läänerannikut, ning on peadpööritavalt käänuline.

Sel õhtul jäime laagrisse rannikuäärsel telkimisalal. Et õhtu oli võrdlemisi jahe, otsustasime autos ööbida. Kuigi võib tunduda, et autos magamiseks poleks pidanud tasulisele alale minema, siis selleks ettenähtud kohtadel on siiski teatavad eelised, näiteks soe dušš ja tasuta wifi. Sellel konkreetsel laagriplatsil oli võimalik ka pesumasinat kasutada ja samal ajal pesuköögis soojas istudes internettis surfata.

Hommikul voodist (autost) õue astudes, tervitas meid see sama külm tuul, mis õhtul magama kupatas. Kiirelt sai selgeks, et maalilise maantee asemel tuleb suunduda sooja leidmiseks tagasi kiirteele. Ilma teemal peatumine on sellise matka kirjelduses oluline nüanss, sest just väliste teguritega ei saa muud peale hakata kui kohaneda ja lihtsalt nautida mida parasjagu pakutakse. Seda muidugi tervislikus koguses, sest sihipärast kannatamist ühes või teises äärmuses ma ka ei poolda. Ütleme nii, et tuul puhus meid sisemaale ja me ei punninud vastu.

Järgmiseks õhtuks olime Oregoni osariigi märkamatult seljatanud ning jõudnud Californiasse, siiski veel mitmete tundide kaugusel San Franciscost ja ööbima tuli jääda mõnes väiksemas kohas. Hetkel osutas kaart väiksele linnale nimega Redding. Linna jõudes oli õhtu veel noor ja lootsime leida ujumiskohta. Etteruttavalt võin öelda, et seda me ei leidnud aga ühe vägeva klaasist silla ja suure uhke pargi leidsime küll. Jälle pean tunnistama, et pilti me sellest pargist ega sillast ei teinud ning nüüd pean taaskord kellegi teise fotosid laenama. Silla nimi on Sundial Bridge mille all voolab Sacramento jõgi.

Sundial Bridge, Photo credit:http://www.visitcalifornia.com/feature/12-architectural-treasures

Jõudnud oma reisiga sellesse punkti, hakkasime taipama, et tegelikult on 2 kuud nii mahuka automatka jaoks ikka pigem lühike ajavaru. Asulad ja linnad on teineteisest kaugel ja autos veedetud aeg näis ebaõiglaselt ebaproportsionaalne võrreldes ajaga mis jäi vabas õhus liikumiseks ja uute paikade avastamiseks. Sihiks oli ju võetud Suure Kanjoni servas ära käia, seega tuli arvestada, et ka tagasitee saaks kulgeda võimalikult rahulikus tempos.  Ometi nautisime ka pikki autosõite, sest nende jooksul sai kuulatud mitmeid kodumaiseid raadiosaateid , lugesin Aivarile ette ühe raamatu, rääkisime maast ja ilmast ja natuke vist kuulasime muusikat ka aga üldiselt jätkus meil jututeemasid ja igav ei hakanud. Vaated aknast olid samuti põnevad, nii et ka unne suikumiseks mul mahti polnud. Vahel tegime sirutamise peatuseid, selleks ettenähtud puhkealadel ja nii mõnelgi korral võis mind leida just sellises poosis nagu juuresoleval pildil näha.

siis kui ma kõik peapeale pöörasin

Reddingust lahkusime hommikul, peale järjekordset ööd meie Fordi luksuslikus sviidis. Olles juba mõnda aega mööda Californiat lõuna poole liikunud, hakkas ka ilm üha soojenema. Aeg oli leida ujumiskoht, sest koivad vajasid sirutamist ja ihu värskendamist. Päras mõningast sõitu hakkasin juba lootust kaotama, et mingitki sobivat lombikest leida kuhu korraks küllili visata. Siis aga tegime tanklas peatuse ja Aivar kuulis kohaliku papiga lobisema jäädes, et üldse mitte kaugel, vaid 22 km eemal ongi ideaalne järveke, Black Butte Lake.

Meie suureks üllatuseks oli järveäärses parklas üles seatud selline postkastilaadne kast sildiga “Maksa siin”. Ahahh, ses mõttes, et panengi raha lihtsalt siia kasti või? Tuleb nii välja jah, seal oli ilusti ümbrik kuhu oma autonumber märkida ja mõned dollarid järve külastuse eest ümbrikusse panna. Kui palju täpselt raha küsit, ei tule meelde, vist oli 3$. Selline maksemeetod tundus mõnevõrra veider aga lisasime siiski oma panuse. Ja ennäe imet, ei läinudki kaua kui pargivaht oli platsis, kontrollimaks kas iga auto kohta ümbrik olemas on. Sellised maksemeetodid on ka mõnedes telkimisalades. Kui juhtud tulema hilisel ajal ja peremeest pole kohal, saad ettemaksu teha sarnase hoiupõrsa juures ja kui tööpäev algab, tuleb pargivaht raha kokku korjama. Kas pole kummaline, et praktiliselt võimatu on leida “eikellegimaad” kus saaks tasuta ujuda või ööbida. Kõik on üles ehitatud ideele, et keegi peab pakkuma suvitajate järelt koristamise teenust, sest ise oma prahti korjata on labane?!?

Kõnealune järv on San Franciscost vähem kui 300km kaugusel ja tundus, et hiljemalt järgmiseks päevaks, oleme juba linnamelus tagasi. Sel õhtul oli plaan siiski linnalähistel telkimisala leida. Selliste mõtetega jätkasime teekonda ja mina, jätkuvalt vastutusrikkal kaardilugeja positsioonil, uurisin meie võimalusi. Silma jäi Kirby Cove campground ja ise maru optimistlik olles, sättisin sihtkoha GPS-le. Pikemalt keerutamata, olgu öeldud, et sinna me ei jõudnud. Tee suunas küll suuremast liiklusest eemale, üha kõrgemale mäkke ja kõik tundus justkui loogiline aga korraga leidsime enda eest ringtee, mille funktsioon oli rohkem tagasipööre. Ringteelt hargnes 2 teeotsa millest üks pidanuks viima meie matkapaltsile aga selles teeotsas oli tõkkepuu sildiga, et külastus ainult ette broneerides. Päris tühikäik see mäkkesõit siiski polnud, sest leidsime endid populaarses Golden Gate view point’is, ehk siis meile avanes vaade, udusse mattunud Golden Gate sillale, mis on kindlasti üks enim tuntud San Francisco sümboleid.

Golden Gate Sild udus

Sel õhtul jõudsime välja hoopis Sausalitosse, eriti sulnisee väiksesse külla. Tundus nagu oleksime sattunud Euroopasse, kuhugi Hispaania või Prantsusmaa romantilisse linnakesse. Kindel sisetunne andis mõista, et oleme kohale jõudnud täpselt sinna kuhu täna jõudma pidime ja otsus jääda siia paariks päevaks peatuma, tuli kiirelt ja üksmeelselt.

Iga postituse lõppu meeldib mulle jätta mõnusa energiaga video ja kuigi Jimi Hendrixi kuulamiseks ei ole vaja põhjuseid otsida, siis täna sobib ta siia eriti seetõttu, et temaga Seattle’is kokku jooksime 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.