Mari blogi ♥ Talv metsamajas

Saagu ka siin blogis mainitud, et 2016 sügisest kuni 2017 kevadeni pidasin hoopis teist virtuaalset avalikku päevikut, mis oli selline ühe hooaja projekt. Viimane sissekanne jättis küll lootust veel üheks postituseks, mida kunagi ei tulnud ega tule ka. Seepärast saab tänane postitus olema eelmise blogi otsi kokku tõmbav kokkuvõte.

Esimese blogi idee tekkis koos huvitava pakkumisega, veeta talv suhteliselt eraldatud ja raskesti ligipääsetavas mägimajas majavalvurina, Kanada paksude metsade ja mägede vahel. Koos Aivariga sättisime end selles, hooajaks suletud, turismitalus sisse peremehe- ja perenaisena ning tundsime end väga hästi ses uues rollis. Kõik kes te olete näinud filmi “Shining”, ma tean mida te praegu mõtlete 🙂 Kogu lugupidamise juures tunnustatud filmimeistri vastu, ei söendanud ma kõnealust filmi metsas elades vaadata. Piisas juba kõhedust tekitavast trailerist. Siis kui majahoidja ametist oli umbes pool aastat möödas, avastasin lennuki meelelahutusprogrammist kõnealuse õudusfilmi ja vaatasin seda läbi hoolikalt ettevalmistatud huumoriprisma, samuti suurest uudishimust Jack Nicholsoni kuulsa filmirolli ja Stanley Kubricku palju kiidetud teose vastu. Äratundmisrõõmu reaalsusega võrreldes oli õnneks võrdlemisi vähe. Nende hulka võib lugeda näiteks filmi kaunid avakaadrid, kui õudusfilmile kohaselt, saab eriti kõheda muusika saatel nautida vägevaid vaateid British Columbia mägedest. Üks filmifänn tõmbas paralleeli ka blogis tihti mainitud, koostööst keelduva traktori kohta kuuldes.

Sellega sarnasused filmiga piirduvadki. Meie elu “Mäotsa talus” oli hoopis mõnus vaikuse ja talve nautimine, mis lõhnas õunapiruka ja saepuru järgi. Kohustusteks vaid lume lükkamine, lindude toitmine, maja kütmine ja selle tarbeks puude saagimine. Majas meeldiva temperatuuri hoidmine oli vast kõige tähtsam ülesanne, sest vana küttesüsteem nõudis pidevalt tähelepanu. Külmemateks aegadeks oli välja rehkendatud, et jäme känd põleb katlas umbes 4 tundi ja selle ajaga tuli linnas toiduvarude järel ära käia ning veenduda, et lumeolud laseksid meil ka tagasi mäkke sõita.

Ega siinkohal ei olegi vast mõtet kogu lugu ümber jutustada. Jagan hoopis mäeotsa blogi linki, mille esimesed postitused on inglise keelsed, aga ladusama ja nauditavama kirjutamise huvides lülitusin poolel teel ümber eesti keelele. Marikesekene.wordpress.com

Sealset elu ja talve iseloomustab peamiselt kuusemetsa vaikus, lume krudin saapa all, mootorsae ja traktori mürin ning oravate siristamine aga, et mul on kombeks iga postituse lõppu ka muusikapala lisada, siis selleks valisin serjaali “Gilligan’s Island” tunnuslaulu. Ikka seetõttu, et Aivar elas kapitaalselt sisse meid ümbritsevasse atmosfääri, ning vaatas mitu hooaega seda 60-ndatel tehtud telesarja mille tunnusmuusika helises mu kõrvus alalõpmata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s