♫ / Kas iseenda boss või töötu päevavaras?

(Kui soovid postitust lugemise asemel kuulata, leiad selleks lingi postituse lõpus. Hoiatus kõrvaklappidega kuulajatele, et 20-ndal sekudil on vaja häält maha keerata 😀 )

Suhtumise küsimus, eksole? Või sõltub see hoopis sellest kui palju või kas üldse ma endale palka maksan? Aga kas tegelikult pole mitte nii, et meil kõigil on X hulk aega ja me teeme pidevalt valikuid kuidas seda erinevate väärtuste ja elamuste vastu vahetada? Üks vältimatult vajalik väärtus on raha (mis põhineb küll pelgalt usaldusel aga siiski) ja on absoluutselt arusaadav, et selle lõputuid võimalusi, vabadust ja turvatunnet pakkuva vahendi nimel oleme nõus ja isegi kohustatud oma aega vahetama. On ääretult kahju, et rahaga seoses on väga paljudel inimestel terve hulk komplekse ja vääriti mõistmist, ka minul aga õnneks hakkan tänu süsteemsele enese harimisele asju uues valguses nägema. Jah, nii väga tahaks nüüd ühiskonnale näpuga näidata, et näe, nemad kuskil seal on süüdi, et kasvatavad ennekõike madalapalgalist töölisklassi, sest kuidas muidu kapitalistlik ühiskond toimida saaks. Kujutage ette milliste ambitsioonidega noored pärast kooli ellu sukelduksid kui õpetajad ja lapsevanemad korrutanuks juba varakult, et teil kõigil on kohustus ja vastutus saada rikkaks, sest raha annab teile vabaduse valida ja võimaluse olla iseenda boss, tagada elementaarne turvalisus oma perele ning muuta maailma paremaks paigaks, süstides noortesse seeläbi usku, et nad väärivad parimat. Kahjuks on selle asemel seostatud materjaalset küllust ahnuse- ja ebaõiglusega, mis omakorda garanteerib uskumussüsteemi, et väärilist palka küsida on patt või kui töötasu on hea, siis summadest rääkimine on ikkagi tabu. On irooniline kuid loogiline, et selle üle mõtisklemiseks leidsin aja mil olen ise töötu aga kõik need järeldused ja  sisemised muutused millest edaspidi juttu teen on hakanud idanema just tänu hetke olukorrale. Kõike lihtsustab muidugi ka Aivari toetav suhtumine, et olen praegu – noh ütleme et vabakutseline (haa-haa). Muide, tugevamalt kui iial varem, tunnen reaalset vastutust kõige väärtuslikumat ressurssi ehk AEGA võimalikult efektiivselt kasutada. Mida, miks ja kuidas ma muutnud olen, sellel teemal kohe jätkangi.

Loe edasi “♫ / Kas iseenda boss või töötu päevavaras?”

Veganlus – vägivallatuma ühiskonna vundament

Ei tea kas sellist errorit tuleb ka teistel veganitel ette, et jagades sotsiaalmeedias mõnd veganluse tagamaid selgitavat pilti või videoklippi (kusjuures väga jõhkraid klippe ei jaga ma enam ammu), tabab sind ikkagi veidi aja möödudes paanika, et äkki minu lisatud kommentaar mõjub kellelegi agressiivse rünnakuna. Tahtmata veganite üldist mainet ja suuremat eesmärki kahjustada, kustutadki postituse ära lootes, et ehk keegi ei pannud tähele? Päris absurdne ma tean. Point ei ole ju näidata kui rebel vastuvoolu ujuja ma olen vaid soov suunata inimeste tähelepanu nende igapäevaste valikute all kannatavate ohvriteni. Loe edasi “Veganlus – vägivallatuma ühiskonna vundament”

Mitte päris lootusetu laiskuseuss

Igatsus tähenduslikuma eneseteostuse järgi ei ole mingi uus nähtus, see on taustal juba aastaid ja erinevaid laisa võitu pingutusi on tehtud kah aga tahaks loota, et seekord on mul ikka tõsi taga. Praegu olengi oma “kestavahetusega” sellesse punkti jõudnud, et tundub tark mõte käesoleva blogi olemasolu ära kasutada ning mulle hetkel korda minevast teemast kirjutada. Kas minu kirjutised kedagi teist ka huvitavad on tegelikult teisejärguline aga loomulikult mitte üdini tähtsusetu! Kõigil meil on vaja enda jaoks asjad läbi mõelda ja kirja panna aga teadmine, et info on avalik mõjub motiveerivalt just seetõttu, et oma sõnade järgi ka toimiksin. Ainult sahtlisse kirjutades on lihtne need kirjutamise sööstud “meeltesegaduseks” tembeldada ja tavapärasesse mustrisse tagasi langeda.

Loe edasi “Mitte päris lootusetu laiskuseuss”

Uue alguse algus

See blogi on eksisteerinud juba 2,5 (!) aastat aga päriselt ellu pole ta selle ajaga ikka veel ärganud. Ometi pole kahtlustki, et mulle meeldib kirjutada ja mul on palju mõtteid millest võiks kirjutada (isegi peaks) aga miks ma ometi nii harva tegudeni jõuan? See sama nähtamatu takistus on pidurdanud ka maalimist ja nii mõndagi muud valdkonda mu elus. Viimasel ajal olen selle mõistmisesse pühendunult süvenenud ja tänaseks hetkeks ka vastuseid saanud. Lihtsalt lubamatu ja täiesti vastutustundetu olnuks mulle kõrva karjuvat sisehäält veelgi kauemaks vaikima sundida. On aeg mõtlemiselt ja esimestelt sammudelt muutuse suunas, minna üle juba konkreetsematele tegudele, niisiis kasutan ära praegust sügavalt öist kellaaega ja täiskuu tipphetke, et need samad read siin kirja panna ja elule uus hoog sisse lükata. Mina ise saan anda endale loa ja võtta “jultumuse” arvata, et minu lugu kedagi huvitab (ehk isegi inspireerib), samal ajal ignoreerides kõiki parasiitlikke mõttemustreid mis mind seni osavalt taltustanud on.

Loe edasi “Uue alguse algus”

Armastus päästab maailma!

…ehk mõtisklus sellest kuidas veganina lihasööjate keskel eksisteerida, seejuures iseendaks jäädes. Teema millest olen juba ammu kirjutada plaaninud aga, et see on nii mitmetahuline on ülesanne, kõik mõtted ladusaks jutuks lahti kirjutada, osutunud aeganõudvaks väljakutseks. Impulsi tänaseks kirjutamissööstuks sain kui sattusin lugema veganite (ja veganlusest huvitatute) arvamusi teemal – “Kas oleksite nõus astuma lähisuhtesse mitte veganiga?”

Loe edasi “Armastus päästab maailma!”

Lugu munast, mis vajab uuesti jutustamist.

Eelmise postituse teema jätkuks ja kevadpüha puhul, kirjutan seekord lindude ja linnumunade teemal. Ennekõike kanadest aga teema puudutab tugevalt ka parte, hanesid ja vutte.  Miks on osade lindude mune normaalne süüa ja teiste lindude puhul välistame selle kategooriliselt? Tõsiasi, et linnud ei mune selleks, et inimest toita ei tule kellelegi jahmatava üllatusena, ometi ei räägita (kana)munadest sellena mis nad tegelikult on vaid liigitatakse toiduainete lahtrisse. Kui liha ja piima tarbimise ebaeetilisus on võrdlemisi kergesti nähtav, siis munade puhul on tegelikkus veelgi osavamalt varjatud.

Loe edasi “Lugu munast, mis vajab uuesti jutustamist.”

♫/ Veganlus – Radikaalne või ratsionaalne?

Aga miks ma seni veel veganlusest kirjutanud pole? Aus vastus on, et pole julgenud. Enne veel kui keegi teine saab võimaluse kriitikat või tagasisidet anda, tuleb mul mööda hiilida enda sisemisest kriitikust kes tüütab pidurdavate küsimustega. Kas ma ikka olen sõnavõtuks piisavalt pädev või kas ma oskan keerulist teemat käsitleda mõõdukalt peenetundeliselt, et säiliks dialoog lugejaga? Õnneks on viimaks ometi vastutustunne nõrgemate ees, kõiki kõhklusi üle kirjutamas ja vajalik seisund loominguliseks eneseväljenduseks saavutatud. Loomadel ei ole aega oodata kuni mina siin sõnu valin, et kõigile meeldida. Eluülikool pakub iga päev uusi õppetunde ja kiiremini õpivad need kes õpitut ka rakendavad, mitte ei jää vaid pealtvaatajaks. Nii siis, tunnetades endas praegu seda liikumapanevat jõudu kirjutada, kasutan võimalust, et olla veelgi ausamalt ise muutus, mida soovin maailmas näha. Kogu kirjutise suurem eesmärk on soov luua rohkem mõistmist, mitte hukkamõistmist!

Loe edasi “♫/ Veganlus – Radikaalne või ratsionaalne?”

Pulmajutud 5/5 • 17.08.2019

Kaua oodatud hommik on kohal, nii ka meie Aivariga, ihu ja hingega siin ja praegu täpselt nii tähelepanelikult kui oskame. Tahame ju mäletada seda päeva isikliku kogemuse kaudu mitte ainult tänu piltidele, kuigi ka pildid on üli olulise tähtsusega. Enne veel kui sukeldun pidupäeva sündmustesse, soovin jagada lemmikfotot mida vaadates näen rahulolevalt, et tehtud on terve hulk õigeid valikud. Ennekõike on pildil õige mees, lisaks veel on pilt jäädvustatud õiges peopaigas, kandes õiget soengut, meiki, riideid, ehteid ning otse loomulikult on pilt tehtud õige fotograafide tiimi poolt, absoluutselt õigel hetkel ♥

Loe edasi “Pulmajutud 5/5 • 17.08.2019”

Pulmajutud 4/5 • Hakkame sättima

Kel on kogemusi suuremate pidude korrladamisega, teavad hästi, et umbes 2 nädalat enne pidu läheb eriti põnevaks ja seda etappi ei saa kindlasti järjejutust välja jätta. Juba planeerimise alguses sai otsustatud, et pulmakorraldajat me ei palka ja kuigi sebimist oli palju, olen tagantjärgi otsusega rahul. Uskusin siis ja arvan siiani, et ilma vahendajata (kes korraldab paralleelselt mitut pidu) on palju efektiivsem ise teemasse pühendatud tiimiga suhelda. Nägemus sellest, kellele milliseid rolle usaldada, oli enamuste osas juba varakult teada. Tuli vaid täpsustada, kas nende ajagraafikud meie plaanidega klapivad. Pealegi, pulm on nii isiklik sündmus, et ma ei kujutaks ettegi, et ma ise ei suhtle tiimiga, kellest sõltub nii palju. Tõsi küll, vahetult enne pidupäeva tekkis hetkeks tunne, et hoopis isiklikku assistenti oleks vaja (väga erinev pulmakorraldaja rollist) aga õnneks abistavaid käsi sirutus õigel hetkel mitmelt poolt.

Portaal Raudsillal

Loe edasi “Pulmajutud 4/5 • Hakkame sättima”

Pulmajutud 3/5 • 10.08.2019

On aeg ülestunnistada, et kui selgus, et Raudsilla puhkekeskus on 10. augustiks juba kellegi teise ürituse jaoks broneeritud, jäime endile kindlaks, et abielluda saame sel päeval sellegipoolest. Kuigi esialgu jäi mulje, et tegu olnuks justkui takistusega, siis tegelikult kujunes selline sündmustekäik veelgi paremaks lahenduseks. 17 on ka ilus number ja kuupäev 17.08.19 veel eriti ilus numbrijada aga 10. august oli siiski meie esimene valik. Kui tähtis päev oli kalendrisse märgitud, tuli meelde uurida mis faasis on sel päeval Kuu. Noh, et näha kas vanarahvatarkus sellest, et elu tähtsamaid sündmuseid tuleks Kuu järgi sättida ka meie valikut soosib. Meeldiv oli avastada, et abiellumise päevaks olime valinud aja mil Kuu veel kasvas ja vinge peo pidamiseks jäi täiskuu. Muidugi on kuufaasidega arvestamine mõneti meelelahutuslik aga samas, Kuu mõjutab kogu planeedi vett igapäevaselt tõusude ja mõõnade ajal ning inimesestki on suur osa vesi, siis ei saa ju keegi meist Kuu mõjutustest päris puutumatuks jääda. Ega ju? Kunagi olin täitsa häiritud avastusest, et Kuu meid sedasi lükata-tõmmata tavatseb aga praegu lähenen teemale pigem huumoriga. Tuleb lihtsalt õppida selle salapärase taevalaterna tantsu kaasa tantsima. No tõtt öelda igapäevaselt ma tegelikult Kuu järgi omi plaane ei sea aga vahel kui see meenub, on huvitavam enda ümber toimuvat ja iseennastki jälgida.

Õnnepalee ees. Hetk enne suuri sõnu ja õnnepisaraid.

Loe edasi “Pulmajutud 3/5 • 10.08.2019”